Aeg kaob, rõõmud jäävad...

Aeg on lennanud linnutiivul, kuid minu interjööri värskenduskuur on takerdunud igapäevaste toimetuste tihedasse võrku. Üht koma teist olen siiski suutnud mõtelda ja uurida. Viimase aja suurimaks edasiminekuks võib pidada siiski kahe imeilusa lambijala ostsmist. Kuplite valiku lükkasin edasi, sest seinavärv on veel valimata. Aga need jalad....need püüdsid mu pilgu kohe, nagu siredad sääred meeste omi. Mõnusalt kurvikad ja säravad.... Ise olen küll väga rahul! Tänusõnad saadan Laura Ashley kauplusele - romantikute väike paradiis!

Muudest edasiminekutest...Ühel kiire tööpäeva lõpus jõudsin läbi astuda Softrendi Tallinna esindusest. Kui keegi ei tea, siis tegu Eesti oma pehme mööbli tootajaga. Unistad oma näoga diivanist ja nemad teevad selle sulle valmis. Läksin minagi neile oma sooviga külla....noh, nagu ikka, siis minu soovid on liiga utoopilised ja seda, mida otsisin ma ei leidnud. Kuna elutoa seinas on meil tumelila, kergelt pruunikas, tapeet, siis mõtlesin, et ruumi elavdamiseks võiks olla uus diivan kärts lilla, sametise kangaga. Minu kujutlustes elavat säravat lillat neil muidugi polnud. Nagu juba tavaks saanud, siis pidin välja töötama plaani B. Olin üsna nõutu kui alustasin kangakataloogide lappamist...mitte miski ei võrgutanud mind ja siis.... kogemata sattusin sinepikarva sametkanga peale ja selle kõrvale jäi juhuslikult tapeediga samas toonis kangas. Ja minu plaan B oligi sündinud! Nüüd on selge, et pean saama oma sinepikollase diivani! Ehk saan tunda samasugust rõõmu nagu väike tüdruk Betti Alveri luuletuses "Tulipunane vihmavari". Loo lõpp loodetavasti tuleb muidugi ilus...
Oeh...unistada on nii ilus!

Inspiratsioon

Inspiratsioon... leian seda peaaegu kõikjalt! Tavalisest jalutuskäigust kodutänavatel, teiste kodudest, filmidest ja isegi juturaamatutest. Täna leidsin killukese ahjukanast salsa verdega. Hämmastav, kuidas inimesed valivad enamasti burgeri kodus valmistatud oivaliste tervislike roogade asemel. Täna veendusin taas, et tervislik toitumine ei pea olema raske.
 Oivalistest toiduelamustest leian enamasti emotsiooni inspiratsiooni algeks. Tegeliku visiooni ja kavandi loon hunnitute fotode ja lugude põhjal, mida ahmin nagu nälginu toitu saades. Leian neid enamasti sisekujundusraamatutest ja koduajakirjadest. Minu lemmikuks on kujunenud Kodukiri. Iga kuu alguses on see esimene asi, mida R-Kioskist või mõnest muust ette juhtuvast kohast otsima lähen. Nüüdseks on juba märkimisväärne  hunnik kogunenud ja vaikselt hakkab tekkima probleem, et neid pole mul enam kuhugile paigutada. Raamaturiiul justkui kuivaks ka väiksemaks....raamatud peavad nüüd vaikselt kapinurgal elama. Niiet, ruumi puudumine või selle halb organiseerimine on samuti mind väga tugevasti tagant tõukav jõud. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui mu asjad peavad kodutud olema, kui mind ümbritseb lakkamatu kaos ja puudub vähimgi loogika.
Vahel ma lihtsalt väsin. Vanad korrad on muutunud tüütavaks ja uued asjad ei mahu enam minu ümber ära. Tuleb energia uuesti jooksma saada ja elumahlad voolama lasta. Juba väikesed muutused võivad maailma särama lüüa. Näiteks minu tänasest alustatud kuuenädalane tervisliku toitumise programm on oma napi päevase kestvuse jooksul mind palju üllatanud, ning seeläbi elavamaks muutnud. Tervislikkus võib olla maitsev, ilus ja lihtne. Interjöör võib olla täpselt sama!

Esimesed tagasilöögid

Alustades millegi uuega on tavaline, et esmalt kohtud tagasilöökidega. Seegi algatus ei ole selles osas mingi erand.
Otsustasin, et sel korral võiks tuppa ka väheke tapeeti panna, seega tegin algust lõputus tapeedimaailmas rändamisega. Esimesed mõtted liikusid kohe Laura Ashley ja Mustri kaupluste peale. Neist leiab palju sellist, mis mulle väga meeldib. Kuid siiski andsin võimaluse ka internetiavarustele, hoolimata tõsiasjast, et läbi interneti on õiget tapeeti ikka täiesti võimatu osta. Otsisin ja kohe alguses leidsin sellise tapeedi, mis nii mulle kui ka mu kaaslasele väga meeldis. See oli täiesti ideaalne magamistoa jaoks. Intiimne, kergelt erootiline....täpselt õige! Peale selle vastas see peaaegu täpselt minu tapeediideaalile.
Mulle meeldivad sellised tapeedid, mis on põnevad ja saladuslikud, mida vaadates ma avastaks iga kord midagi uut. Ma ei pea väga lugu tavalisest triibulisest või ühtlaselt korduvatest mustritest. Erandi võin teha vaid siis, kui kasutatud muster tekitab optilist illusiooni. Muster peab olema keerukas, see peab mind köitma ja endasse haarama. See peab tekitama tunde, et ma näen seda iga päev esimest korda. Ilmselt on minu kõrged nõudmised tapeedile tinginud selle, et ma pole varem kunagi omaalgatuslikult tapeeti kasutanud.
Mäletan, et kui olin veel väike laps ja suvisel ajal maal sai oldud, oli seal magama jäämine alati kuidagi teistmoodi. Kui linnas olles tuli vaadata peaaegu tühja seina või lage, ning püüdlikult lambaid lugeda, siis maal sai näo seina keerata ja näpuga mööda tapeeti mustrit taga ajada. Vanaema tapeedid olid alati põnevad, iga kord tõusid esile uued mustrid ja sümbolid. Polnud vähimatki probleemi, et voodisse tuli minna. Samasugust põnevust otsin nüüd täiskasvanult. Paraku siiani on poodide tapeedivalik jäänud paljus alla sellele, mida mina ühelt tapeedilt ootan. Kui läksingi suures lootuses tapeedisalongi internetis silmatud seinakatet otsima, kohtusin tagasilöögiga. Esiteks ei olegi seda tapeeti, mida lootsin leida, enam tootmises ja isegi laojäägid on otsas. Näidisedki olid tagasi saadetud. Oii, minu kurvastus oli suur. Ja see kasvas veelgi, kui sain aru, et midagi muud salongi lõputus sortimendis asenduseks pakkuda pole. Isegi ligilähedast mitte. Ühest küljest on probleem selles, et trendid on muutunud, teisalt, et minu maitse on nii spetsiifiline. Olin väga kurb ja lahkusin salongist üsna pettunult. Väikese meenutuse oma unistusest sain siiski salvestada...

Õnneks on veel palju erinevaid tapeedisalonge, ning olen lootusrikas, et kusagil keegi ikka mõistab minu maitset. :)

Päikest!

Pikalt kestnud algus

Tere, Armas lugeja!

Oma sisemise sisekujundajaga olen koos elanud ja kasvanud juba väikesest peale. Meie esimesed kohtumised olid lihtsakoelised ja pealiskaudsed. Nukumaja ümberkujundamisest liikusin vaikselt edasi enda toa juurde. Mõnel hetkel jagasin mõtteid ka teiste tubades. Kuid oma unistustes olen kujundanud lugematul arvul erinevaid tube, kortereid ja maju. Mööblipoodides võin lihtsalt unistamiseks jalutada, valides diivanikatte värvi ja padjapüüridel sobivaid ümbriseid...paraku vähesed mõtted on saanud reaalsuseks.
Nüüdseks, olles jõudnud väärika 24. eluaastani, võiksin oma mõtteid ka teiega jagada.
Mõned aastad tagasi valisin oma tuppa rõõmsameelse ja noorusliku õunarohelise värvi, lasin seinale maalida sümboolse raagus puu ja hoidsin lähedal kõiki armsaks saanud asju. Kuid nüüd on tunne, et minu kõige püham paik - unemeka - peaks saama endale uue kuue! Lisaks tavalisele vanast väsimisele ei ole minu tuba enam ainult minu tuba. Mõtteid ja soove tuleb jagada rohkem kui vaid iseendaga ja arvestada tuleb võimalusega, et paljud minu ideed ei jõua veel niipea päevavalgele. Kuid siiski, siiski...eesmärk ongi mõlema jaoks luua parim paik puhkamiseks!

Niiet, ühest küljest selleks, et jagada teiega oma sisekujunduslikke mõtteid, kõike seda, mis minu silmis on kaunis, teisalt, et hoida teid kursis oma unemeka uuestisünniga, olen rajanud selle pisikese veebikodu siin!

Lugemisteni!
Teie Ehakuma